Finnmárku – Gos niegut ollašuvvet

Meahcástallan

Okta mávssolaš bealli loaktima dáfus ollugiidda Finnmárkkus lea vejolašvuohta meahcástallat. Finnmárkkus ii dárbbaš vuolgit guhkás jos háliida meahccái. Dávjá lea nu ahte go vázzilat viesus olggos, de sáhtát juo ávkkástallat luonddu. Dáppe lea sihke riddo- ja siseatnandálkkádat, ja muhtumin beasat vásihit buot njeallje jahkodaga ovtta beaivvis.

Jos vel orrut ge guhkkin davvin, de sáhttet mis leat báhkka geassebeaivvit, erenoamážit siseatnamis. Dalle ealáska gálašeapmi ja vuojadeapmi. Sevdnjesáigi dahje “alitáigi” bistá skábmamánu gaskkamuttus gitta ođđajagimánu lohppii. Dálvit sáhttá Sis-Finnmárkkus šaddat eanet go 40 buolašgráda. Muđui jagis leat buorit vejolašvuođat ávkkástallat luonddu go dáppe sáhttit bivdit, guolástit, čuoigat ja vuodjit skohteriiguin dahje vázzit, sihkkelastit ja murjet.

Finnmárkkus bivdet rievssaha, njoammila ja ealgga. Mis leat buorit rievssatduovdagat, ja juohke čavčča bohtet bivdit eará sajis riikkas oassálastit rievssatbivdui. Ealganálli lea nanus, ja lea stuorra gilvu ealgaválla fidnemii. Finnmárkku buorit luossajogat leat beakkánat, erenoamážit Deanujohka ja Álttájohka. Gávdnojit eanet go 60 000 guollejávrri ja unnit jogat gos mii sáhttit bivdit dápmoha, rávddu ja luosa.

Háliidat go vásihit maid dát Norgga erenoamáš oassi fállá go guoská astoáiggidoaimmaide? Finnmárkkuopmodat ja Norgga almmolaš mátkeofelaš Finnmárku addiba dutnje dievaslaš dieđuid fálaldagaid ja vejolašvuođaid birra mat fylkkas gávdnojit.